Türi-Tori kiirlaskumine: meie esimene võistlus 2021

Pildistas: Gunnar Baum (Anette isa)

Kaks nädalat tagasi startisime Anettega Türi-Tori kiirlaskumise 78 km distantsil. Kogu korraldus, mis Märt Maipuu oma tiimiga tegi, oli suurepärane. Korraldada võistlust sellel keerulisel ajal on kindlasti suur väljakutse. Meie kui võitlejad/osalejad saime vabalt valida stardi kuupäeva ja kellaaja vahemikus 08.05-16.05.

Siiralt auväärne oli meie jaoks, kuidas Türi-Tori kiirlaskumise peakorraldaja Märt Maipuu ja tema tiim meid vastu võtsid. Sõnum, et me teeme neile oma osalusega suurt au, oli midagi mis tegi südame soojaks ja tekitas samas natuke ka aukartust, sest me ei pea ennast kaugeltki mitte kõige-kõigeks Eesti aerutamismaratonide maailmas. Pigem oleme arvamusel, et oleme alles rohelised :)

Põhiliseks kuupäevaks sai 08.05, kuid meie start sel päeval polnud teemas. Oli hea, et saime oma sõiduks teise aja valida. Anettel oli 08.05 karikavõistluste esimene etapp Tartus (2500 m, tulem: K1WOM 3. koht), samuti Covid vaktsiini teise süsti saamine. Eks ilmselgelt ei olnud ma kuni pühapäeva hommikuni (09.05, mil oli ka emadepäev) 100% kindel, kas me ikka asume 78 km starti. Mulle oli oluline, kuidas Anette ennast tunneb pärast vaktsiini saamist ja kas keha laseb sõita. Tema tahtmine ja üle ootuste krapsakas olek (arvestades ka fakti, et ta sai magada ainult kolm tundi, sest uni kadus) suunas otsusele - võime sõitma minna. (Minul oli alateadvuses valmisolek, et kui enesetunne peaks käest ära minema, siis jätame sõidu katki).

 

MÕTTEID ENNE SÕITU:

Pildistas: Gunnar Baum (Anette isa)

Sel hetkel kui veel oli tõenäosus, et 22.05 toimub Võhandu maraton 100 km, oli mõte sõita Türi-Tori kiirlaskumist treeningu eesmärgiga, mis tähendab, et teemas polnud maksimaalne sooritus. Kui selgus, et Võhandu Maraton ei saanud võistluse korraldamiseks eriluba ja ei saa toimuma 22.05, sai kaalukauss tugevama sõidu soorituse poole kallutatud, st katsetada ära, mida tehtud töö/treeningud lubavad teha, mis meie vorm on.

Meile oli teada, mis aegadega sõideti laupäeval. Veeolud olid õnneks head ja nii ka pühapäeval. Muidugi uuriti meie käest, mis plaan on, teades et rajapõhi on sõidetud ajaga 6:55:43 Kaju ja Kermoni poolt (Võhandu maratoni üldvõitjad aastal 2020). Nooo…. Põhiplaan oli ühes tükis finišisse jõuda. Sõita oma sõitu ja kui õnnestub siis mahtuda ajaliselt 7 tunni sisse ning meestele võimalikult vähe kaotada. Vot selline see plaan oligi. 

SÕIDUST:

Olgugi, et tol hetkel kui me startisime, siis teisi startijaid polnud, oli tore kogeda miskit võistluse tunnet. Ilm oli ilus, päike paistis, oli ka tuult, mis oli päris jahe. 

Pildistas: Gunnar Baum (Anette isa)

Minu jaoks oli kindlasti ekstra huvitav just jõetrassi ülemine osa (Veskisillalt Kurgjale: 31 km), sest seal ma polnud enne aerutanud ja ettetulevad veskitammid olid ka võõrad. Kuid tõsi on, et väljakutseid jagub kogu sõidu jaoks. Tehniliselt on minu silmis tegu tõesti huvitava ja tehnilise jõemaratoniga (muidugi eriti kui on kõrge vesi). Ülemäära ma sõitu ennast ei peljanud, sest tean, et Anettega saame me olukordades hakkama, me arutame küsitavad kohad üle ja võtame suuna koos. Samuti oli meil all paar treeningut just Pärnu jõel ja ühel korral trass Suurejõe-Paikuse, just kõrge veetasemega - actionit oli ;)) 

Pildistas: Gunnar Baum (Anette isa)

Ajavõtusüsteem oli asjalik, kuid võistleja jaoks ka häiriv, sest tuli päriselt peatuda ja ise aeg registreerida (kasutades kas QR-koodi või helistamisega, meie valisime helistamise).

Tegutsesime organiseeritult nii ajavõtu kohtades, söömise hetkedel ja jõe lugemisel. Põgus arutelu toimus Kurgjale lähenedes, et paistame enam-vähem samas ajaaknas Kaju ja Kermoniga sõitmas. Kui päriselt Kurgjale jõudsime, siis oli üle ootuste ja tundus ebareaalne, et me neid juba umbes 10 minutiga edestame. Tegime ühe kiire põiepausi ja liikusimegi edasi, ilma pikalt süvenemata, mis teema selle ajaga on. Mäletan veel end ütlevat: “polegi nii oluline see täpse ajavahe teadmine, meie sõidame nagunii oma sõitu”. Ülemäära elevust ka endale ei lubanud, sest teadsime, et n.ö eksimise (veevoolu lugemise osas), enesetunde kukkumise ja varustuse lõhkumise võimalusi on veel palju.

 

Suurejõe veskitamm
Pildistas: Gunnar Baum (Anette isa)

Suurejõele jõudes oli seekord mul hing rahulikum, kui 11.04, mil käisime Anettega treeningu eesmärgil sõitmas. Teadsin, mis trajektoor võtta, välja aga päris ideaalselt ei kukkunud, kuid olukord oli kontrolli all. Edasi kulges sõit tugevama tuule saatel, täpsemalt vastu puhuva tuulega. Kui sõidetud oli pea 50 km, tegime ühe peatuse, käelabad hakkasid külmetama. Peatuse tegime kalda ääres, et muhvid aeru külge panna. Jah, peatuse, sest teadsime, et suudame kiiremini niiviisi toimetada ja väldime kahtlaseid hetki, kus aer võib vette ebasobivas asendis takerduda. 

Vihtra veskitamm 

Pildistas: Gunnar Baum (Anette isa)

Endiselt kontrollime söömist, st väga süstemaatiliselt kohe algusest peale tarbisime igal täistunnil miskit (banaan, juustu/vorsti võiku, energiageel, snickers, corny). Lisaks sai võetud Saltysticks soolakapsleid ja vedelat magneesiumit.

Natuke peale Kure KP-d (sõidetud peaaegu 60 km) tegime veel ühe peatuse, sest Anette oluline tähelepanek, kuidas jaheduse tunne hakkas energiat röövima, vajas lahendust. Meil olid kaasas jakid ja vahetusriided. Anette pani endale jaki selga (oli mõistlik süstast välja tulla ja oma toimetused ära teha), minul polnud vaja, istusin süstas ja sõin Cornyt, sest pool tundi tagasi ei tahtnudki midagi (oli täiskõhutunne). Võtsin ka ühe magneesiumi lisaks, sest minu parema käe küünarnukk oli ennast ikka ilmutama hakanud (vigastus, millega praegu maadlen) ja üldse oli tunne, et midagi on ikka juba tehtud ka.

Pildistas: Gunnar Baum (Anette isa)

Peatused kahandasid ootust, et võiksime mehi edestada, kuid teadsime, et suudame lõpuni omas tempos sõita ja palju me neile kaotama ei jää.

Jälgisime kiirust ja kui kiirus langes alla 11 km/h siis jõudis kohale aimdus, et nii me küll mehi finišis edestada ei saa. Energiat oli omajagu kulunud. Kuid teadmine ja info, et Jõesuult edasi on hea veevool ja kiiruse saame loodetavasti üles, andis usku juurde, et vast jõuame ikka 7 tunni sisse. Muidugi oli vaja targalt ja tähelepanelikult sõita.

Pärast Jõesuu kärestiku läbimist ja kiiruse kasvu (kohati 15 km/h liikudes) ning distantsi ja aja kalkulatsiooniga saime aimduse, et tõepoolest võime ise liidrite positsioonile tõusta. Kuid endiselt ei tahtnud sündmustest ette tõtata, tuult oli omajagu, millega maadelda ja viimane kärestik Toris samuti. Hoidsime rütmi, lõpp paistis.

Tori Virula veskitammi kärestik

Pildistas: Gunnar Baum (Anette isa)

Enda jaoks oli mul oluline tähelepanek “tunne, et ma saan lubada endale algusest peale tugevat pingutust, teades, et kestan sõidu lõpuni” oli hea. Siin on võtmetähtsus minu treeneril Eikol ja treeningutel, mida me teeme.

Kokkuvõttes: me asusime võistluse üldliidriteks ajaga 6:45:13. Ilmselgelt oli see tulemus meie endi jaoks üle ootuste. Tunne, et vorm on hea ja meie kokkusõit klapib, isegi kui meil ei õnnestu just palju treeninguid koos teha, pakkus rõõmu.

See, et me edestasime Kaju ja Kermonit 10 minutiga, tõstatas küsimusi, kas neil oli tehnilisi erroreid. Hiljem saime teada, et pigem oli tegu valikute küsimustega.

Ennast me etteruttavalt võitjateks ei tunnistanud, olime liidrid. Nädal oli veel aega, et meie aega üle sõita, ükskõik kelle poolt. Võimalus oli ka teist korda minna sõitma. Meie välistasime enda jaoks selle koheselt. Aimdus, et veetase hakkab uuest nädalast langema ei soosinud kiirema ajaga sõitu. Olime oma pingutuse ja sooritusega rahul. Mõte, et võime nii tugevatega võidu sõita, ja mitte ainult, ka võita, oli äge.

See, et me võitsime Türi-Tori kiirlaskumise 78 km sai selgeks 16.05 õhtul. See on ühtlasi kinnituseks, et tegutseme enda jaoks õiges suunas :)

VEEL MÕNI KÜSIMUS:

Kas varustus sai kannatada? Ütleme nii, et suuri kahjustusi ei tekkinud, aga kolmel korral saime kivi puuteid küll (kahel korral esimesel 30-l km-l ja veel Vihtra Veskitammilt). Põhja alla tuli kriime juurde ja põhikate sai samuti värvikatte kahjustusi. Auku me paadi ninasse või põhja alla õnneks ei saanud.

Kas me uskusime enne võistlust, et võime üldvõidu võtta? Ei. Nähes, et Võhandu maratoni üldvõitjad on stardis, siis ei lootnud seda kaugeltki mitte. Kuid nagu öeldud, siis läksime oma sõitu sõitma, eesmärgiga tervelt finišisse jõuda ja võimalikult vähe meestele kaotada.

Mis on edasised plaanid? Minul, Lindal on sihiks Võhandu maraton, mis saab arvatavasti toimuma 12.06. Kui kõik nii läheb, siis jah, sel aastal olen tagasi K1WOM klassis. Anettel on sihiks Euroopa meistrivõistlused U23 vanuseklassis, mis saavad toimuma vahemikus 24-27. Juuni, Poolas (Poznan). Anettega koos asume võistlustulle sel aastal veel kindlasti. Eks aeg nätab, millal ja kus.

TÄNAME: Türi-Tori kiirlaskumine (MTÜ Matkahunt), World of Kayaks, EastPole Kayaks, Aix Team Estonia, Kayak Realm Sports Club, Sportrec ja meie perekonnad.

 

22.05 pärast 3 h treeningut Pärnu ja Sauga jõel avasime oma auhinna paki, mille posti teel kätte saime.

 Millise ilusa ja praktilise auhinna osaliseks me saime! 

Meeldib väga!

Aitäh!

😊

Türi-Tori kiirlaskumise 2021 tulemused: https://www.tyritori.ee/tulemused/index.php

Järelvaadatavad Sportrec träkkeritega varustatud paatide jäljed:

78 km https://sportrec.eu/ui/#1f30no5
47 km https://sportrec.eu/ui/#1f32kse