2021 on tulnud, ja ülevaade 2020-st samuti

 

 

 

2021. aasta on käes, juba on veebruari kuu lõpp - olulisim alanud aasta algusest ja ülevaade 2020-st.

Aasta avasime 1. jaanuaril Anettega väärikalt - ikka aerutades! 😊

 

01.01.2021 Pärnu jõel

 

04.01.21 läksime tagasi Jõulumäele, et teha teine treeninglaager otsa (olime laagris 2020 lõpus). Vot see oli vinge ja loodan millalgi täpsema ülevaate anda, sest ei taha niigi pikka blogi-postitust veel pikemaks ajada.

09.01.21 Treeninglaager Jõulumäel

Olulisima infona tahan välja tuua, et 24. jaanuaril sai meil Anettega selgeks, et ka sel aastal me Yukon River Quest´le ei lähe. Võistlus saab toimuma eelkõige kohalikele (kui üldse). Välismaa tiimidele tagastatakse 85% stardi maksudest. Ootelisti võib ennast uuesti registreerida ja kui reisimise regulatsioonid selginevad ning tekib võimalus, siis oleks lootus ka sel aastal võistlema minna. Meie sellise segase aja ja õhkõrna lootuse peale oma tegevust ei planeeri. Kanada 715 km lükkub meie jaoks esialgu veel aasta võrra edasi - uus siht 2022! Sel aastal on fookuses Võhandu maraton (kindlustunnet on, et Võhandu toimub igal juhul, varuplaanid on olemas) ja eks aeg näitab, mis võistlused (Baltikumis, või ka Euroopas) veel lauale võivad ilmuda.

-------------------------------

Nüüd, kui sul on huvi, viitsimist ja aega, siis loe minu ülevaadet aastast 2020. Endale tundub päris kirju värk 😉

Eredamad olukorrad 2020. aastast ja inimesed minu ümber.

2020 Jaanuaris võtsime Anettega ette Taliharja Vanakuri - Talvise Ultra Vastuspidavus-võistluse treeningu eesmärgiga. Mina katkestasin 60 ndal km-l, sest minu vasak põlv ei võimaldunud edasi liikumist. Anette jooksis 101 km lõpuni. Tol hetkel ma ei aimanud, et olen sel aastal oma põlvega operatsioonilaual. Professionaalne taastusravi ja teekond tervenemise osas algas füsioterapeut Jaana Torp käe all. Samuti jõudsin arusaamani, et vajan enda kõrvale treenerit, kes aitab koostada süstemaatilist treeningplaani, võtta mõistlikud otsused ka võistluste osas, mis on treeningu eesmärgiga jm, et Yukoni sõit kulgeks parimal viisil enesetunde osas. Jaanuaris oli mul veel kindel (tegelikkuses: absurdne) plaan Jaanipäeva paiku toimuvale Yukon River Questile võistlema minna.

2020 Veebruaris algas koostöö minu praeguse treeneri Eiko Toomiga. Tulemused, milleni jõudsime 2020 sügiseks, olid minu jaoks tegelikult kauge kaarega üle ootuste. Muidugi polnud viimane Võhandu sooritus ainult ja ainult seotud füüsilise ettevalmistusega. Aga mis kõige olulisem: väga hästi toimiv kommunikatsioon treeneriga ja lahenduste leidmine ning Eiko tugi, kui mul silme ees parajalt virvendas tuleva põlve operatsiooni osas, oli minu jaoks väga tähtis. Lisaks Eikole ja Jaanale abistas minu mõttemaailma lahti mõtestamist (alates eelmise aasta lõpust) Külliki Taylor. Varasema põhiteema kõrvale (milleks olid toitumise probleemid võistlustel) kerkis põlve vigastus, taastumine, organisatoorsed küsimused Yukoni valguses ja äärmiselt kiiresti liikuv aeg.

2020 Märtsis sai selgeks, et tulenevalt Covid-19 olukorrast maailmas on Yukon River Quest tühistatud ja registreerunutel on valik: kas lasevad ennast stardilistiga 2021. aastasse tõsta või saavad 80 % registreerimistasust tagasi. Minu ja Anette ühine otsus oli koheselt 2021 Yukon River Questil startida, st stardilistiga edasi liikuda.

Tegelikult oli minu jaoks tegu tõelise pingelangusega selle lisa-aasta juurdetulekuga. Tol hetkel polnud veel päris selge, mis minu põlvest saab. Minu treeneri sõnum oli: nii pikal maratonil säärased vigastuse probleemid võivad sooritust palju pärssida (sh on suurem tõenäosus võistluse katkestamiseks). Samuti sai 13.03 selgeks, et Võhandu Maratoni ei toimu. Kõik kevadine võistlusplaan kadus nagu vits vette. Tagasi vaadates poleks mul olnud nagunii teemas ükski võistlus aprillis. Treeningud jätkusid, sh minu põlve olukorda arvesse võttes.

2020 Aprilli esimeses pooles sain esmase tagasiside põlvele tehtud MRT-uuringule. Midagi head ei paistnud. Koos treeneriga sain selgeks, et vajasin professionaalsemat pilku kogu sellele põlve loole. Esimene kõne Dr. Madis Rahuga oli paras ehmatus, aga teisest küljest ka kindlustunnet andev, sest ta süvenes minu probleemi ja ei pannud fookust kiirele ja mitte jätkusuutlikule lahendusele. Leevendust oli füsioteraapiast.

2020 Mais sai selgeks, et tuleb minna vasaku põlvega operatsioonile. Opilaual ja Dr. Madis Rahu kindla käe all olin juba 19.05 hommikul. Hirmul olid suured silmad. Ma polnud kunagi varem ühelgi operatsioonil käinud. Õnneks kõik sujus (artroskoopiliselt teostati: põlvemeniski osaline ekstsisioon ja põlve osaline sünovektoomia). Ja oi kui magus see tunnine (üldnarkoosi) uni ikka oli. Koheselt peale oppi käis mul tihe suhtlus Jaana ja Eikoga. Päevakava oli tihe. Külmakottide vahetused, harjutused, söömise korraldamine, karkudega poes käimine jne. Tagasivaadatuna toimus see aeg sujuvalt ja taastumisprotsess kulges väga edukalt.

 

Opist taastumise oluline osa

 

2020 Juunis oli fookuses põlve opist taastumine. Ja juba jaanipäeva paiku saime koos Anettega ka natuke trenni teha. Selgus, et 11. juulil toimub Pühajärve Regatt ning lisandunud 10 km distants Heino Kurvet´i mälestusvõistluse näol tundus paslik meie ühise hooaja esimeseks võistluseks.

2020 Juulis selgus, et kui Covid-19 olukord ei sunni spordiüritusi sügisel tühistama, on selle aasta septembris toimuv Võhandu Maraton meie jaoks üks põhilisemaid etteasteid. Igatahes 11.07 toimunud Pühajärve Regatt läks meil edukalt, enesetunne oli hea ja põlv ei korraldanud ka mingit jama (opist oli möödas vähem kui kaks kuud). 10 km läbisime ajaga 50 minutit ja kopikaid peale, 7. koht üldarvestuses. Minu jaoks oli see suures plaanis kontrollitud sõit, hea enesetundega (kui start välja arvata, sest rapsisin korralikult, nagu õmblusmasin).

Pühajärve Regatt 10 km
Pildistas: Jüri Jõepera

 

2020 August sai tegevuste osas päris tihe. Vahemikus 09.-13.08 osalesin treeninglaagris (fookus üldfüüsilisel), kuhu mind Jaana kaasas minu soovil. Natuke oli muret õhus, sest opist oli ainult nõks üle kahe kuu möödas. Minu jaoks oli aga parim variant osaleda treeninglaagris enda füsioterapeudi kindla pilgu all. Laager oli väga äge! Laagri seltskond võttis mu soojalt vastu. Sain aru, et koos on ikka äge sporti teha! Meeldis, et trennides väljakutset jagus. Selge oli see, et minu nõrgim külg oli jooks, sest vahetult enne laagrit oli minu kõige pikemaks distantsiks sörkides 400 m. Rõõmu pakkus, et põlv lubas pea kõiki tegevusi kaasa teha ja üldine võimekus oli aasta algusest kasvanud. Peale enda treeninglaagrit käisin noortele Taevaskoja Noortelaagrit ägeda kollektiiviga läbi viimas, kus olen toimetanud juba aastast 2012.

Suvine treeninglaager Jõulumäel

 

30.08 toimusid Eesti Meistrivõistlused mereaerutamises, mis me Anettega enda plaanidesse võtsime, et enne Võhandu maratoni saaks võistlustunde kätte. Ei saa salata, et tahtmine oli kindlalt oma klassi esimene koht ära võtta, sest erinevalt mitmekordsest Eesti meistrist Anettest, polnud tol hetkel minul mitte ainsatki Eesti meistri tiitlit. Samas kui olen kõrvutanud seda sõitu Võhanduga, on viimane isiklikult minu jaoks kordades suurema väärtusega ja usun, et nii ka jääb. 

 

Äge oli see, et sel aastal oli reaalset konkurentsi hõngu meremaratoni stardis. Veider tundus endale, et olin tavapäratult rahulik kuidagi. Olen Anettele ka öelnud, et tema toob minusse sellist rahulikku fooni, vaimset tasakaalukust. Igatahes enne starti olime me valiku ees, millise süstaga me peale läheme, kas WK 640 Marathoniga (meie kasutusse antud World of Kayaks poolt) või WK 640 Sport`ga, mille saime Aix Team Estonialt oma valikusse.
 

Valitud sai WK640 Sport ja sõidu ajal saime kinnitust, et tegime õige valiku. Lainetust oli ja meie saime südamerahuga “nagu ema süles istudes” aerutõmbele keskenduda. Korraliku sõiduga tulimegi Eesti meistriteks mereaerutamises, naiste kahesüsta klassis. Pigem oli see hea kinnitus järgmisel nädalal toimuva Võhandu maratoni jaoks kui omaette eufooriat tekitav - kõik tundus klappivat!

2020 September oli suure märksõnaga 15. VÕHANDU MARATON. Kuidas meil Võhandu maraton läks, kiika siit: "Tuleb see, mis tuleb... aga täiega!" - Võhandu Maraton 2020
 

Samuti sai mul alustatud EKR-3 abitreeneri kutse omandamist. Spetsialiseerumisega aerutamisele.

15. Võhandu maratoni stardis
Pildistas: Gunnar Baum

 

2020 Oktoobris tegime Anettega hoogsasti trenni. Korraliku treeningu võtsime ette Emajõel. Eesmärgiks oli läbida Suur-Emajõe 100 kilomeetrit n-ö ühe jutiga, st süstast väljumata. Sealhulgas omaette eesmärgid: 10 tunnine järjestikune istumine, süstemaatilise toitumise/vedeliku tarbimise korraldamine ja põie tühjendamine süstas. Võimalik, et siin tahaksid rohkem infot, kuidas selle viimasega - naisterahvastel põie tühjendamisega süstas? Kasutame abivahendit (all oleval pildil), mis toimib väga hästi. Kogemus 10,5 tundi järjest süstas osutus väga väärtuslikuks just Yukonit silmas pidades.

 

Oluline abivahend

 

Kokkuvõttes õnnestus meil järjest 7-l nädalavahetusel kas Tartus või Pärnus koos aerutamas käia. Silme ees oli endiselt Yukon River Quest (2021).

Oktoobris käisime ka Anettega Tartus kehakoostist mõõtmas ja koormustesti tegemas. Testi sooritasime aerutamisergomeetril. Uuesti läheme 2021 märtsis.

Koormustest Tartu Ülikooli Spordihoones

 

2020 Novembris oli minu fookus enesearengul ettevõtluse teemadel. Käisin koolitusel “Ettevõtlus, äriplaani koostamine - täiskursus, mis toimib”. Koolitajaks Maison Solutions ja Tuuli Stewart Paralleelselt sai tehtud trenne. Tegu oli väga põneva ja heas mõttes just ajule intensiivse kuuga :)

Koolitusel. Pildistas Tuuli Stewart

 

2020 Detsember olime lootuses, et talvelaager Jõulumäel saab toimuma. Kuu alguses oli mul treeningpaus. Tegelesin enda äriplaaniga, võtsin aega lugemiseks, iseendaga olemiseks. Jõulud olid armsad ja rahulikud enda pere keskel. 

 

25.12 kogunesimegi Jõulumäel ja algas treeninglaager. Minu koormus oli alustuseks madalam kui teistel. Olud olid vägagi privaatsed, sest keskus ei saanud lubada endale 100% täituvust. Kunstlume rada lubas meil suusatada ka siis, kui metsaalused rohelised olid. Aasta lõpus kirgastus meil võimalus teha teine treeninglaager kohe aasta algusest otsa. Kindel see, et kasutasime seda väga head võimalust.

Meie kamp Jõulumäe treeninglaagris :)

 

Vot nii kirju see 2020 lühidalt saigi. 😎
 

Läheme edasi 2021 aastaga. Kuigi Yukonile me sel aastal ei lähe, tegutseme ikka ettevalmistuse nimel (2022 jaoks)! 💪